Kõrvarõnga valimisel vaadatakse tavaliselt disaini, värvi ja hinda.
Aga kõrvaauk ei reageeri disainile. Ta reageerib koormusele.
Mõned kahjustused ei teki järsku. Need tekivad aeglaselt ja märkamatult — kuni ühel päeval on auk piklik, madalamal kui varem või on tekkinud väike arm.
Selles postituses vaatame kolme eraldi riski:
- liiga peenike ehe,
- liiga raske ehe,
- kõige kahjulikum kombinatsioon: peenike + raske.
1) Peenike ehe: väiksem pind, suurem surve
Siin töötab lihtne mehaanika:
Surve = jõud / pindala
Mida peenem on kõrvarõnga vars, seda väiksemale pinnale koormus jaguneb. Sama raskus tekitab siis koele suurema surve.
Mida see võib teha?
- auk muutub piklikuks
- tekib väike vertikaalne arm (piklik armijoon)
- võib tunduda, et auk “muudab asukohta” ja liigub allapoole
Oluline täpsustus: auk ei “liigu” ise.
Tegelikult annab kude survele järele ja ehe vajub tasapisi allapoole, jättes enda taha pikliku armi/kanali.
See protsess võib võtta kuid või aastaid.
2) Raske ehe: pidev tõmbejõud koele
Raske ehe tähendab pidevat tõmmet allapoole.
Kui seda kantakse tihti (või kogu päeva), on koormus koele pidev.
Risk suureneb eriti siis, kui:
- kantakse rippuvaid või suuremaid ehteid igapäevaselt
- magatakse raskete ehetega
- auk on kõrvasagaras kõrgemal (kolmas/neljas auk)
- kude on anatoomiliselt õhem
Tulemuseks võib olla sama “märkamatu” muutus:
auk muutub piklikuks ja vajub aja jooksul allapoole.
3) Kõige kahjulikum kombinatsioon: peenike + raske
Kõige riskantsem ei ole ainult peenike ehe.
Ja mitte ainult raske ehe.
Kõige kahjulikum on peenike vars + raske detail või ripats.
Miks?
- peenike vars = väike pindala
- raske ehe = suur jõud
- väike pindala + suur jõud = maksimaalne surve koele
See on üks levinumaid mehhaanilisi põhjuseid miks:
- auk hakkab järjest allapoole vajuma
- tekib väike piklik arm
- auk muutub silmaga nähtavalt “madalamaks”
- võib tekkida täielik rebenemine
Miks ülemised augud kannatavad rohkem?
Kõrvasagar ei ole igal pool sama paks.
Mida kõrgemale minna, seda vähem on sageli “varu” allpool auku.
Seetõttu võib kolmandas või neljandas augus sama ehe teha rohkem kahju kui esimeses augus.
Trend, mis teeb asja hullemaks: liiga peenikeseks tehtud varred
Kahjuks levib praktika, kus osa hõbeda ja kullast ehete tootjaid püüab materjalikulu vähendada või teha välimust “õrnemaks” ning selle tulemusel tehakse kõrvarõnga vars väga peenike.
Kuld ja hõbe ei ole probleem.
Probleem tekib siis, kui konstruktsioon muutub liiga peenikeseks — eriti kui sellise peenikese varre küljes on ka raskem detail.
Sellisel juhul võivad kokku saada kõik riskid korraga:
- peenike vars (väike pindala)
- raskem ehe (suurem jõud)
- pikk kandmisaeg (pidev koormus)
Sellises olukorras ei ole “läbi vajumine” juhus. See on mehaaniline tagajärg.
Kokkuvõte
Kui kõrvaauk muutub piklikuks, tekib väike vertikaalne arm või tundub, et auk vajub aja jooksul allapoole, on põhjus sageli koormuses.
Kõige olulisemad riskid on:
- liiga peenike vars
- liiga raske ehe
- peenike + raske koos (kõige kahjulikum kombinatsioon)
Kõrvaauk ei reageeri metalli hinnale ega kaubamärgile.
See reageerib füüsikale.
Ja ilu ei ole väärt oma kõrvade kahjustamist kogu eluks.
